Kui me keskendume kõikvõimalikest elualadest üksnes poliitikale ja majandusele (nagu me vahest ei peaks), siis pole kahtlustki, et aasta inimeseks Eestis on Edgar Savisaar*. Ootamatu tõdemus, et viimane on siiski surelik, on olnud pea kõigi tähtsamate sisepoliitiliste sündmuste liikumapanevaks jõuks, alates presidendivalimistest kuni valitsuse vahetuseni. Nii väiksemõõdulise nähtuse puhul nagu Eesti sisepoliitika on sõnapaar “tektooniline nihe”Loe edasi
Postitused
On laialt teada, et Eestis on viimase paarikümnel aastal kõikunud naiste ja meeste palgaarinevus 20–30% vahel. Eesti Statistikaamet kasutab rohkem parameetreid kui Eurostat ja tema saab umbes 5% väiksema erinevuse. Juhan Kivirähk kasutas kord näitlikustavat kujundit – keskmisel naistel tuleb 101 päeva rohkem tööl käia kui keskmisel mehel, et teenida sama aastapalk. Ebaõiglus! Kes onLoe edasi
Üks kristluse tänini elujõulisemaid aateid on olnud kõigi inimeste võrdsuse aade. Omal ajal oli see täiesti revolutsiooniline idee. Selle aate nimel on suurema või väiksema edu ja verega on kristlased hävitatud tohutult traditsioone ja traditsioonilisi kultuure, mõeldagu või iidsele India kastisüsteemile, kus oli tuhandete aastate pikkused traditsioonid, mis määrasid kes võis kus käia ja kesLoe edasi
Tänaseks päevaks on Donald Trumpi ootamatu valimisvõidu kohta ilmunud juba vagunite viisi käsitlusi, eritlusi, uurimusi, pajatusi ja sajatusi. Minu jaoks võttis kõige napimalt ja elegantsemalt asja kokku Märt Väljataga üsna kohe pärast tulemuste väljakuulutamist. Tema sõnul ei kannustanud Trumpi valijaid majanduslikud motiivid, “pigem ajendas neid soov tähtsust täis moraliseerijatele, igasugu kaagutajatele koht kätte näidata”. KaagutamistLoe edasi
”Aasta 2016 võib tinglikult lugeda pöördepunktiks, mil õhtumaine tsivilisatsioon tegi kvalitatiivse hüppe kollektiivse barbaarsuse suurenemise suunal, nii tervikuna kui ka kunagise Eesti Vabariigi aladel, ” võiks lugeda kujutletavast tulevikus kirjutatud kodulooraamatust (mis on kirjutatud praegu hoogsalt juurduvas lingua francas ehk bääd inglishis). Pikalt arvati, et üks esimesi ”hukas nooruse” üle kurtjaid oli vananev Platon ”Seaduste”Loe edasi
Loomulikult on inimese taimsest aspektist rääkides tegu metafooriga, aga selle kujundlikkuse määr sõltub suuresti vaatenurgast. Paljusid häirib juba inimolemuse liigne nihutamine loomalikkuse sfääri, mis siis veel rääkida taimsest, sellest veelgi „madalamast eluvormist“. Ometi on meil taimedega näiteks üks ja sama geneetiline kood, see tähendab, et nukleotiidi tripletid seatakse aminohapetega vastakuti samamoodi. Me oleme tõelised sugulased.Loe edasi
Oli aeg, kui ajakirjandusväljaanded kandsid hüüdlauset – kõigi maade proletaarlased, ühinege! See lause oli trükitud kõigi Nõukogude Liidus ilmunud ajalehtede päismikku, ja see tava kestis veel ka siis, kui tegelikult maailmarevolutsiooni ega kommunismi võitu keegi ei uskunud ning lehes endas olid lood küll kõike muud kui kommunismiehitamisest. Loosung oli jäänuk ideologiseeritud tegelikkusest, kus ajakirjandust oliLoe edasi
Me peaksime elama ajastul, kus faktid, teadmine ja teadus on igasuguse ebausu lõplikult lämmatanud. Samas – kaugel sellest – popesoteerika populaarsus ainult kasvab ning ka siinse ilmarahva väidetav valgustatus ja ratsionaalsus on tegelikkuses osutunud lihtsalt vaenulikkuseks konkreetsete ja ajalooliselt olulist kaalu omanud religioossete süsteemi(de) vastu. Kui avalikult lauldakse kooris John Lennoni laulu „Imagine,“ kus ideaalseLoe edasi
Ülemöödunud aastal surnud Frankfurter Allgemeine Zeitung’i kaasväljaandja Frank Schirrmacheri mälestuseks asutas temanimeline fond auhinna, millega tunnustatakse “silmapaistvaid saavutusi meie ajastu mõtestamisel”. Neist esimene omistati 2015. aastal saksa kirjanikule Hans Magnus Enzensbergerile, teise sai sel aastal Michel Houllebecq. 28. septembril pidas prantslane Zürichis auhinna üleandmise puhul oma tänukõne. Houllebecq alustas võrdlemisi süngetes toonides ja väitis, etLoe edasi
Ahto Lobjakas väärib imetlust. Ajal, mil sõnapaar “valge mees” sisaldab endas nii etteheidet kui ka üleskutset too kahetsusväärne puudus endas kõrvaldada, kannab ta selle koormat stoiliselt edasi ja suhtub džungli valgustamisse samasuguse missioonitundega nagu Rudyard Kipling. Tema viimasest loost (PM 8.6) said metslased (liiginimi homo estonicus) jälle üht-teist kasulikku teada. Tees, et kohalikud võsamurjanidLoe edasi