Praegu paistab Läänemaailm, eriti Ameerika Ühendriigid, viibivat otse klassikalise Girard’i ohvrikriisi keskmes. Varem kindlalt toiminud ühiskondlikud institutsioonid on hakanud murenema. Rahvas on kaotamas usku autoriteetidesse nii poliitikas, rahanduses, õiguses kui ka meditsiinis. Uus põlvkond on eelmisest vaesem ja halvema tervisega. Inimeste seas, kellel on mingeidki poliitilisi vaateid, jääb aina vähemaks neid, kes usuvad, et ühiskondLoe edasi
Postitused
Me elame kaksikelu — teaduslikes ja tehnilistes asjades oleme tsiviliseeritud, vaimsetes asjades metsikud ja primitiivsed. See, et me ei ole oma primitiivsusest enam teadlikud, teeb meie taltsutatud metsikuse vaid veelgi ohtlikumaks. Hans von Hentig Maailma loomulik kord on murenemas. Ühtejärge rabavad meid taudid, uputused, põuad, poliitilised rahutused, mässud ja majanduskriisid; ühiskond ei jõua veelLoe edasi
Artikkel ilmub autori loal. Soovitame kõigil oma lugejatel külastada Charles Eisensteini veebilehte www.charleseisenstein.org ————– Meie tavaelu on olnud kui köis, mida on venitatud katkemiseni pingule. On olnud vaid aja küsimus, mil saatuse kaarnanokk selle lõpuks läbi lõikab. Kas nüüd, kui nöör on katkenud, parandame ta ära või harutame selle veel rohkem lahti, et näha, midaLoe edasi
„Majanduslikust vaatepunktist juhatab kon- ventsioon meie uuele territooriumile – ülemaailm- sesse plaanimajandusse.“ Bertil A. Renborg Pilves Prometheused Eessõna Paar aastat enne Teist maailmasõda avaldas saksa filosoof Walter Schubart raamatu Euroopa ja Ida hing. See julgete spekulatiivsete üldistuste poolest kõike muud kui kitsi teos lähtub autori pärsia ja heebrea mõjutustega eooniõpetusest. Schubarti sõnul on maailmaLoe edasi
Postmodernismiga on nüüd vist kõik, kuigi mõnel pool provintsis inertsist veel selle taktis tiksutakse. Postmodernismil, esmajoones poststrukturalistlikel teooriatel, on algusest peale olnud vihaseid kriitikuid, kuid nüüd on talle esitatud vägagi ränk süüdistus, mida ka parimatel advokaatidel ei õnnestu kummutada: oma keelelise pöördega on just tema üle parda heitnud tõesuse kategooria, viinud meid tõejärgsesse olukorda jaLoe edasi
ARVUSTUS Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile”. Tõlkinud Kristiina Kivil. Tallinn, EKSA 2019. 134 lk. Miks üldse ja kuidas minna Jungi juurde? Küllap on viimatine eestindus, Jungi hilise loomeea suurteos „Vastus Iiobile“ (EKSA, 2019) üks ebasobivamaid tekste, millega alustada Šveitsi psühhiaatri ja analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungi (1875–1961) mõttemaailmaga tutvumist. Ometi tutvumist see väärib.Loe edasi
TÕLKIJA MULJEID Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile”. Tõlkinud Kristiina Kivil. Tallinn, EKSA 2019. 134 lk. Minu esimene kokkupuude Carl G. Jungi raamatuga “Vastus Iiobile” oli piisavalt ehmatav, et muuta mind tõrksaks või vähemalt ettevaatlikuks. Kas ma ei saa ehk osaliseks mingis kuriteos? Tegu – oli see siis hea või kuri – sai siiski tehtud ningLoe edasi
ARVUSTUS Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile”. Tõlkinud Kristiina Kivil. Tallinn, EKSA 2019. 134 lk. …Maarja Taevasse võtmise dogma, mida – olgu möödaminnes öeldud – pean olulisimaks religioosseks sündmuseks alates reformatsioonist. Protestantlikul vaatenurgal ei jää muud üle kui vihastada, olles vaid meeste religioon, milles pole mingit metafüüsilist vastet naisele… Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile” I AnalüütiliseLoe edasi
Ameerika Ühendriikides läbiviidava naiste marsi seotus mitte pelgalt naiste õiguste eest seismisega, vaid otsene flirt nii islamiäärmusluse kui ka kommunistlike ideedega on ammu teada tõsiasi.[1] Naiste marsi taga olevad aktivistid nagu Tamika Mallory ja Carmen Perez, kuid eriti just palestiina aktivist Linda Sarsour on selgelt olnud seotud antisemiitlike ideedega ning seisnud äärmusliku islami eest (niiLoe edasi
Paavst on meie poole üle tulnud – sellise kokkuvõtte tegin ma mõttes pärast tema entsüklika „Laudato si“ läbilugemist (e.k. „Ole kiidetud“, Gallus 2018). Ja nende samade sõnadega olen tutvustanud seda väikest raamatut ka oma mõttekaaslastele ja sõpradele. Kes on need meie, kelle poole ta on üle tulnud? Ei, sellega ma ei pea silmas põliseestlasi ümberLoe edasi