“Kuid sellesama sunni ja autonoomia vastastikkuse kaudu jääb õigus kõigi jaoks saavutamata ja totaliseerumise pöörduvates momentides näib see dialektilise Mõistusena, see tähendab, ta on kõigi jaoks väline, sest ta on kõigi jaoks sisemine ja arenev totaliseerumine, olgugi et ilma totaliseerijata, kõikide totaliseeritud totalisatsioon ja kõikide detotaliseeritud totaalsus.” Linnalegend vasakpoolsete intellektuaalsest üleolekust on pea sama vanaLoe edasi
Postitused
Oma hiljutises artiklis (PM, 25.08.17) kirjeldab Ahto Lobjakas kommunismi kui põhimõttelt õilsat ideed, mis inimkonna pahede ja mitte õpetuse enda tõttu kipub alati kurvalt lõppema. Ta vastandab seda natsismile kui millelegi, mis on iseenesest inimsusevastane. Kuigi Lobjakas väidab õigesti, et kommunism on valgustusaja sünnitis, ei suuda ta tuvastada seda, mis valgustusaja mõtlemises viis kommunismi väljakujunemiseni ning kuidasLoe edasi
Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism[1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud XIX sajandil. Aga ellu on ta saadetud mitte enam Euroopast (nagu muidu suurem osa sellest moodsast vaimupagasist), vaid juba Ameerikast. See on kõnekas. Vundamentalism tuleb Ameerikast ja on tänini seal kõige elujõulisem. Aga et me elameLoe edasi
Kui silmitseda minevikku, võib näha, kuidas ükski formatsioon ei ole olnud püsiv. Francis Fukuyama arvas, et liberaalne demokraatia on inimkonna ideoloogilise arengu kõrgpunkt ja valitsemise ülim saavutatav tase. Ta lootis, et külma sõja lõppedes on viimaks ometi käes jäädav maailmarahu[1]. Aga ei sinnapoolegi! Kohemaid olid kohal uued konfrontatsioonid ja veri voolab hoogsamalt. Aastasadu on valgeLoe edasi
Elusolenditel on piirid[i]. Ka päris pisikestel nagu ainuraksed. Et nad laiali ei valguks, ümbritseb neid kest, kile või nahk. Mis ühtaegu nii ühendab kui ka lahutab seesoleva välja jäävast. Nülgimine ei ole olendi piiri kaotamine, küll aga võib nahast ilma jäämine võtta hinge välja. Igal olevusel on oma kest ja igaühe särk ihule kõige ligem.Loe edasi
Mis tunne mind valdab? Elasin pea 11 kuud vahetusõpilasena riigis, kus väga vähesed olid Eestist kuulnud, kuid seda suurem huvi neil minu kodumaa vastu oli. Küsiti toidu kohta. On nagu on, erilist maitseelamust kamast ja mulgipudrust ei saa. Küsiti kooli kohta. Põhimõte on sama, aga kõik on reaalsuses erinev. Uhkustama ei tahtnud hakata. Siis küsitiLoe edasi
Kui Hardo konservatismiga minu juurde jõudis, olid tunnid juba alanud. Või oli sõda juba alanud. Midagi oli juba alanud. Olin elanud kaks nädalat totaalses pasatormis, saanud kollaselt Ekspressilt idiootse loo, lükanud tagasi intekaid ja teleesinemisi, selgitanud ennast nii rahvuslastele kui kogunud toetajaid. Tausta andmiseks veel nii palju, et Pajula asju ma siiani lugenud pole. SamamoodiLoe edasi
JOEL SANGA ARTIKKEL ILMUS ESIMEST KORDA EESTI EKSPRESSIS 18. VEEBRUARIL 2011. AASTAL Meie poliitikutele on ette heidetud kaugemale ulatuva visiooni puudumist. See on ülekohtune süüdistus – nad pole ju pimedad. Nägemus on kindlasti olemas – see surub end lausa vägisi peale –, ainult pilt on nii lohutu, et sellega ei saa avalikult välja tulla: eestiLoe edasi
INTERVJUU MIKK PÄRNITSAGA MIKU VERSIOONI MEIE VESTLUSEST VÕIB LUGEDA SIITSAMAST, VT “KONSERVATIIV-LIBERAALNE KEVADE”. Lauri Vahtre nimetab sind oma artiklis “püünele ihkavaks edevaks luuseriks” (vt siitsamast “Inimkonna tunglakandjad”). Sa ei jäta mulle päris sellist muljet. Ma siis küsingi kõigepealt, mis sa sellest Vahtre loost arvad? Ma lasin sellest silmadega üle, ma aimasin, mis seal on. MaLoe edasi
LAURI VAHTRE LUGU ILMUS ESMALT 6. AUGUSTI POSTIMEHES PEALKIRJA ALL “KELLE PÄRALT ON TULEVIK?” Vandenõusõpradel on head päevad, materjali leidub külluslikult. Koguni nii külluslikult, et hakka või ise uskuma. Näiteks võib igaüks esitada küsimuse, kuidas juhtus, et just siis, kui oli puhkenud Vene propagandakanalite lausrünnak – natsismisüüdistusega aukohal – NATO egiidi all vändatud metsavendi tutvustavaLoe edasi