Siis sosistas ta üle minu pea vaadates, nagu näeks ta väga kaugesse aega nii ette kui taha: „See on mu juudi urg, Momo.“ „Nojah, siis küll.“ „Sa saad aru?“ „Ei, aga sellest pole midagi, ma olen harjunud.“ „Sinna poen ma peitu, kui mul on hirm.“ „Mida te kardate, proua Rosa?“ „Kartmiseks pole vaja mingit põhjust,Loe edasi
Postitused
Sissejuhatus XIX sajandi lõppu ja peaaegu kogu XX sajandit võib käsitleda kui ismide hiilguse ja viletsuse perioodi. Paljud nimetavad seda ka modernsuse domineerimise ajajärguks, mis koos tehnoloogia kiire arenguga tõi kaasa uued kollektiivsed maailmavaated ehk ismid. Maailmavaateid hakati fabritseerima, inimestel jäi üle need valmiskujul lihtsalt kasutusele võtta. Inimesed vabastati nõnda vajadusest ise maailma avastada jaLoe edasi
INTERVJUU VARRO VOOGLAIU JA MARKUS JÄRVIGA Ma arvasin enda olevat omakasupüüdmatu ja ennastsalgava. Ometi olin ma täiesti valmis timukaks saama. Ja kui ma oleksin Ježovi ajal NKVD kooli sattunud, võib-olla oleksin ma Beria ajal täiesti omal kohal olnud. Siinkohal võib raamatu kinni lüüa see lugeja, kes usub, et see kujutab endas poliitilist paljastust. Kui kõikLoe edasi
Identiteedipoliitika tundub olevat tänapäevase poliitilise diskursuse üks kesksetest mõistetest. Tihti kuuleme seda mainitavat, kui meedias leiavad kajastust sooliste, seksuaalsete või rassiliste vähemuste probleemid. Identiteedipoliitika all pean ma silmas teatud lähenemist, mis keskendub identiteedile kui poliitilise maailma põhilisele substantsile. Nagu vihjab sõnapaaris sõna „poliitika“, on identiteedipoliitika huvitatud identiteedi suhtest võimuga. Kuivõrd poliitikaga määratakse ära, millised onLoe edasi
“Kuid sellesama sunni ja autonoomia vastastikkuse kaudu jääb õigus kõigi jaoks saavutamata ja totaliseerumise pöörduvates momentides näib see dialektilise Mõistusena, see tähendab, ta on kõigi jaoks väline, sest ta on kõigi jaoks sisemine ja arenev totaliseerumine, olgugi et ilma totaliseerijata, kõikide totaliseeritud totalisatsioon ja kõikide detotaliseeritud totaalsus.” Linnalegend vasakpoolsete intellektuaalsest üleolekust on pea sama vanaLoe edasi
Oma hiljutises artiklis (PM, 25.08.17) kirjeldab Ahto Lobjakas kommunismi kui põhimõttelt õilsat ideed, mis inimkonna pahede ja mitte õpetuse enda tõttu kipub alati kurvalt lõppema. Ta vastandab seda natsismile kui millelegi, mis on iseenesest inimsusevastane. Kuigi Lobjakas väidab õigesti, et kommunism on valgustusaja sünnitis, ei suuda ta tuvastada seda, mis valgustusaja mõtlemises viis kommunismi väljakujunemiseni ning kuidasLoe edasi
Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism[1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud XIX sajandil. Aga ellu on ta saadetud mitte enam Euroopast (nagu muidu suurem osa sellest moodsast vaimupagasist), vaid juba Ameerikast. See on kõnekas. Vundamentalism tuleb Ameerikast ja on tänini seal kõige elujõulisem. Aga et me elameLoe edasi
Kui silmitseda minevikku, võib näha, kuidas ükski formatsioon ei ole olnud püsiv. Francis Fukuyama arvas, et liberaalne demokraatia on inimkonna ideoloogilise arengu kõrgpunkt ja valitsemise ülim saavutatav tase. Ta lootis, et külma sõja lõppedes on viimaks ometi käes jäädav maailmarahu[1]. Aga ei sinnapoolegi! Kohemaid olid kohal uued konfrontatsioonid ja veri voolab hoogsamalt. Aastasadu on valgeLoe edasi
Elusolenditel on piirid[i]. Ka päris pisikestel nagu ainuraksed. Et nad laiali ei valguks, ümbritseb neid kest, kile või nahk. Mis ühtaegu nii ühendab kui ka lahutab seesoleva välja jäävast. Nülgimine ei ole olendi piiri kaotamine, küll aga võib nahast ilma jäämine võtta hinge välja. Igal olevusel on oma kest ja igaühe särk ihule kõige ligem.Loe edasi
Mis tunne mind valdab? Elasin pea 11 kuud vahetusõpilasena riigis, kus väga vähesed olid Eestist kuulnud, kuid seda suurem huvi neil minu kodumaa vastu oli. Küsiti toidu kohta. On nagu on, erilist maitseelamust kamast ja mulgipudrust ei saa. Küsiti kooli kohta. Põhimõte on sama, aga kõik on reaalsuses erinev. Uhkustama ei tahtnud hakata. Siis küsitiLoe edasi