Postmodernismiga on nüüd vist kõik, kuigi mõnel pool provintsis inertsist veel selle taktis tiksutakse. Postmodernismil, esmajoones poststrukturalistlikel teooriatel, on algusest peale olnud vihaseid kriitikuid, kuid nüüd on talle esitatud vägagi ränk süüdistus, mida ka parimatel advokaatidel ei õnnestu kummutada: oma keelelise pöördega on just tema üle parda heitnud tõesuse kategooria, viinud meid tõejärgsesse olukorda jaLoe edasi
Postitused
ARVUSTUS Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile”. Tõlkinud Kristiina Kivil. Tallinn, EKSA 2019. 134 lk. Miks üldse ja kuidas minna Jungi juurde? Küllap on viimatine eestindus, Jungi hilise loomeea suurteos „Vastus Iiobile“ (EKSA, 2019) üks ebasobivamaid tekste, millega alustada Šveitsi psühhiaatri ja analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungi (1875–1961) mõttemaailmaga tutvumist. Ometi tutvumist see väärib.Loe edasi
TÕLKIJA MULJEID Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile”. Tõlkinud Kristiina Kivil. Tallinn, EKSA 2019. 134 lk. Minu esimene kokkupuude Carl G. Jungi raamatuga “Vastus Iiobile” oli piisavalt ehmatav, et muuta mind tõrksaks või vähemalt ettevaatlikuks. Kas ma ei saa ehk osaliseks mingis kuriteos? Tegu – oli see siis hea või kuri – sai siiski tehtud ningLoe edasi
ARVUSTUS Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile”. Tõlkinud Kristiina Kivil. Tallinn, EKSA 2019. 134 lk. …Maarja Taevasse võtmise dogma, mida – olgu möödaminnes öeldud – pean olulisimaks religioosseks sündmuseks alates reformatsioonist. Protestantlikul vaatenurgal ei jää muud üle kui vihastada, olles vaid meeste religioon, milles pole mingit metafüüsilist vastet naisele… Carl Gustav Jung, “Vastus Iiobile” I AnalüütiliseLoe edasi
Ameerika Ühendriikides läbiviidava naiste marsi seotus mitte pelgalt naiste õiguste eest seismisega, vaid otsene flirt nii islamiäärmusluse kui ka kommunistlike ideedega on ammu teada tõsiasi.[1] Naiste marsi taga olevad aktivistid nagu Tamika Mallory ja Carmen Perez, kuid eriti just palestiina aktivist Linda Sarsour on selgelt olnud seotud antisemiitlike ideedega ning seisnud äärmusliku islami eest (niiLoe edasi
Paavst on meie poole üle tulnud – sellise kokkuvõtte tegin ma mõttes pärast tema entsüklika „Laudato si“ läbilugemist (e.k. „Ole kiidetud“, Gallus 2018). Ja nende samade sõnadega olen tutvustanud seda väikest raamatut ka oma mõttekaaslastele ja sõpradele. Kes on need meie, kelle poole ta on üle tulnud? Ei, sellega ma ei pea silmas põliseestlasi ümberLoe edasi
Ukraina on enamusele meist piirimaa, kust jookseb läbi rindejoon Lääne ja Ida vahel. Meie oleme muidugi lääne pool ning pahalased ida pool. Ilmselt kõige levinumaks Ukraina-teemaliseks raamatuks meil on Gogoli ajalooline jutustus „Tarass Bulba,“ mida on vähemalt kolm korda eesti keelde tõlgitud. Selleski raamatus on Ukraina rajamaa ning piirjoon jagab selle Idaks ja Lääneks. AinultLoe edasi
Selle suve päevitusplaanid[*] said alguse ussihammustusest, kusjuures salvajaks ei olnud lihtlabane rästik, vaid midagi sootuks müütilisemat. Uroboros, keda kujutatakse üldiselt ennast sabast õgiva maona, on mitmetes pärimustes maailmakõiksuse ja ühtsuse sümbol. Ta on ka tarkuse võrdkuju. Ma ei taha sellega väita, et ma oleks nüüd järsku targaks saanud. Seda ei ole vahepeal juhtunud. Pigem vaatasLoe edasi
Johannes lõpetab oma evangeeliumi sõnadega: “On aga veel palju (kr polla) muidki asju, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, tundub mulle, et kogu maailmgi ei suudaks mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada” (Jh 21:25). Neli kanoonilist evangeeliumi ei olnud ainsad, nad ei ole isegi kõige esimesed – Luukas möönab, “et juba paljudLoe edasi
Siiani oleme oma arvamuslugude rubriigis avaldanud kohalikke elavaid autoreid. Et Burke’i sõnul on elujõuline ühiskond aga elavate, surnute ja veel sündimata inimeste orgaaniline kooslus, siis riputame seekord üles ka ühe surnud poolaka mõtiskluse. Sławomir Mrożeki vestetest koosnev Valitud teoste viies köide ilmub juba sel septembril. Tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu pakkus suuremeelselt seltsile avaldamiseks tõesti suurepäraseLoe edasi