Kristlus on oma olemuselt „kimäärne“ (tarvitan seda sõna mütoloogilise suuruse mõttes, mitte halvustavalt), kahene, kahest õieti lepitamatust (ja ometi ikka ja jälle lepitatud) poolest kokkupandud usk. See on tema võõrandamatu eripära, tema ajalooline kaubamärk, tema alati rünnatav nõrkus ja ühtlasi tema tugevus, tema veider, nagu kummist kilp, millelt kõik rünnakud lõpuks võimetult tagasi põrkavad. JaLoe edasi
Eero Epner kirjutas oma arvamusloos “Kurjuse normaliseerumine”: “Kurjus ei ole ideoloogiline. Küsimus ei ole praegu parem- ega vasakpoolsuses, liberalismis ega konservatiivsuses. Kurjus, mis immitseb läbi meie eetiliste põrandapragude, on universaalne ja absoluutne, ja selle eiramine meie ühine kaassüü”.1 Kuid „kurjus“ ja „kuri kangelane“ kui mütoloogiline arhetüüp ei ole pea kunagi universaalne ja absoluutne. Ta alistatakseLoe edasi
Leszek Kołakowski sündis 23. oktoobril 1927. aastal Radomis. Tema ema suri, kui Leszek oli kolmeaastane. Nii kasvas Leszek peamiselt isa käe all, kes oli vasakpoolsete vaadetega vabamõtleja, samas ei surunud isa oma vaateid kuidagi pojale peale. Näiteks oma lapsepõlve lugemisvara valis Leszek ise, keegi ei suunanud teda. Lapsepõlves loetud raamatutest ei liigutanud teda mitte muinasjutud,Loe edasi
Leszek Kołakowski (1927–2009) nimi ei vaja meie mõtlevale lugejale tutvustamist. Olen omal ajal ka ise ta raamatule Miniloenguid maksiprobleemidest arvustuse[1] kirjutanud. Äsja ilmus tema kuuenda raamatuna eesti keeles Hendrik Lindepuu valitud ja tõlgitud kaksteist esseed pealkirja all Naeruvääristatud Jeesus. On kaks keskset teemat, mille ümber keerlevad valimiku mõttekäigud – Jeesus ja kristlus ning saatan jaLoe edasi
Siis sosistas ta üle minu pea vaadates, nagu näeks ta väga kaugesse aega nii ette kui taha: „See on mu juudi urg, Momo.“ „Nojah, siis küll.“ „Sa saad aru?“ „Ei, aga sellest pole midagi, ma olen harjunud.“ „Sinna poen ma peitu, kui mul on hirm.“ „Mida te kardate, proua Rosa?“ „Kartmiseks pole vaja mingit põhjust,Loe edasi
Sissejuhatus XIX sajandi lõppu ja peaaegu kogu XX sajandit võib käsitleda kui ismide hiilguse ja viletsuse perioodi. Paljud nimetavad seda ka modernsuse domineerimise ajajärguks, mis koos tehnoloogia kiire arenguga tõi kaasa uued kollektiivsed maailmavaated ehk ismid. Maailmavaateid hakati fabritseerima, inimestel jäi üle need valmiskujul lihtsalt kasutusele võtta. Inimesed vabastati nõnda vajadusest ise maailma avastada jaLoe edasi
INTERVJUU VARRO VOOGLAIU JA MARKUS JÄRVIGA Ma arvasin enda olevat omakasupüüdmatu ja ennastsalgava. Ometi olin ma täiesti valmis timukaks saama. Ja kui ma oleksin Ježovi ajal NKVD kooli sattunud, võib-olla oleksin ma Beria ajal täiesti omal kohal olnud. Siinkohal võib raamatu kinni lüüa see lugeja, kes usub, et see kujutab endas poliitilist paljastust. Kui kõikLoe edasi
Identiteedipoliitika tundub olevat tänapäevase poliitilise diskursuse üks kesksetest mõistetest. Tihti kuuleme seda mainitavat, kui meedias leiavad kajastust sooliste, seksuaalsete või rassiliste vähemuste probleemid. Identiteedipoliitika all pean ma silmas teatud lähenemist, mis keskendub identiteedile kui poliitilise maailma põhilisele substantsile. Nagu vihjab sõnapaaris sõna „poliitika“, on identiteedipoliitika huvitatud identiteedi suhtest võimuga. Kuivõrd poliitikaga määratakse ära, millised onLoe edasi
“Kuid sellesama sunni ja autonoomia vastastikkuse kaudu jääb õigus kõigi jaoks saavutamata ja totaliseerumise pöörduvates momentides näib see dialektilise Mõistusena, see tähendab, ta on kõigi jaoks väline, sest ta on kõigi jaoks sisemine ja arenev totaliseerumine, olgugi et ilma totaliseerijata, kõikide totaliseeritud totalisatsioon ja kõikide detotaliseeritud totaalsus.” Linnalegend vasakpoolsete intellektuaalsest üleolekust on pea sama vanaLoe edasi
Oma hiljutises artiklis (PM, 25.08.17) kirjeldab Ahto Lobjakas kommunismi kui põhimõttelt õilsat ideed, mis inimkonna pahede ja mitte õpetuse enda tõttu kipub alati kurvalt lõppema. Ta vastandab seda natsismile kui millelegi, mis on iseenesest inimsusevastane. Kuigi Lobjakas väidab õigesti, et kommunism on valgustusaja sünnitis, ei suuda ta tuvastada seda, mis valgustusaja mõtlemises viis kommunismi väljakujunemiseni ning kuidasLoe edasi